“Unede kütkes” läbi…

Huh, jälle üks larp edukalt läbitud. Kõik oleks hea olnud, kui poleks seda vastikut vihma olnud, mis kogu metsa märjaks tegi. Kuna pidin kogu aeg metsas liikuma, siis olid riided hetkega märjad ja nendega pole üldse mõnus olla.
Esimeseks mängisin moslemit, kes pidi mingit rahvast ründama. Asi lõppes päris kiiresti, kuna ründasime otse seltskonna esimest otsa, kus olid sõjamehed, nii et lahing kestis vaid hetke. Me kõik oleksime ilma vaevata lubatud paradiisi pääseda, kui poleks olnud neid ****** moosekante, kes meie püha tee paradiisi vaevaliseks muutsid. Ei lasta surnutel kah rahulikult olla.
Teiseks rolliks oli siis metsakutsa. Eks siis algul polnud muud teha, kui läksin luurele. Peale tund aega märjas metsas luuramist viskas asi üle, nii et ründasime haldjaid, mis oli väga vale mõte ja saime surma. Ning oh imet, jälle need tegelased kohal, no ei lase rahus kõduneda. Peale seda jäime siis ootama, kuni on õige aeg, et alustada meie rünnakutelainet. Kokku tegime õhtu jooksul 4 rünnakut, mis tõid parajalt elavust teiste mängijate jaoks. laupäev lõppeski mõnusa lõkke ääres istumisega, yay.
Pühapäeval ei toimunud minu jaoks enam midagi, istusime NPC laagris ja vedelesime niisama, kuni tule teada mängu lõpust.
Aga siis leidsin endale ikkagi viisi, kuidas natuke veel viimast välja pigistada. Kuna me OhPuuga ei leidnud muud moodust tagasi saamiseks, kui pidime bussiga minema. OhPuu pakkus, et mis me ikka 3 tundi ootama, parem lähme häälega, kas siis Võsule või isegi Tallinna. Mina olin nõus ja nii me teele asusimegi. 8-9 km. jalutasime, kuni lõpuks üks vanapapi meid peale võttis ja ülejäänud 5 km saimegi autoga (õnneks ei viinud ta meid Tallinna, muidu oleks kogu ta eluloo ära kuulnud :P). Võsult edasi sõitsime siis juba bussiga, kogu selle väikse matkaga säästsime endale 5 krooni :D.


One Response to ““Unede kütkes” läbi…”

Leave a Reply