Vault

* Kuidagi mõnus on olla…põhjus on vist järgmise tärni pärast

* Homme on palgapäev \o/

* Kontoris on mõnusalt jahe, vahepeal lausa liialt. Huvitav, kas pahaks ei pandaks, kui ma sinna elama lähen? Mul on seal oma nurk olemas, kuhu kerra end tõmmata.

* Uus “Priiuse hind” on tulekul, eelmine jäi mingil põhjusel vahele, ei mäleta küll miks, aga sellele tahaks jälle minna. Loodan, et midagi vahele ei tule.

*Keegi on mulle kaktuse kurku istutanud. :S

* Esmaspäeval nähtud piraadid olid vaadatav, kuigi ei anna võrrelda 1. osaga. Liialt pikk oli ning lisaks liialt mõtlemist vajab sisu, milles vahetusid peateemad. Polnud seda lihtsat seda mõnusat vaatamist. Lisaks oli filmist välja lõigatud osa, mis seletas lahti filmi lõpu. Pärast küll panin kokku otsad, miks seda juppi näidati peale subdiitreid, aga kohe peale kino olin segaduses.

* Mina olen see, kes mähitud musta, jälgib ükskõikse pilguga, kuidas maailm möödub, kõrvus kostmas vaid vaiksed ja aeglased helid.

My Dying Bride - My Hope, the Destroyer “The Dreadful Hours”

Lilled, mis muud…

Köhh, natuke küll hilja aga kirjutada ikkagi võiks, sest ma pole siia maani veel tundnud, et Tallinnas oleks kevad. Rohkem selline, puud lähevad lehte, rohi muutub rohelisemaks aeg, aga pole seda õiget kevadet. Nii et enda meeleolu parandamiseks saigi eelmine nädalavahetus maale sõidetud ja need 2 päeva olid ülivajalikud, et natukenegi akusid laadida. Avastasin, et pole midagi mõnusamat, kui hommikul trepi peal kohvi lürpida, päike nägu paitamas ja ise jälgides, kuidas pisike taksikoera kutsikas õues möllab :).

Tundub, et tulevikuplaanidesse tuleb esikohale seada maale kolimine, sest see linnaelu ei sobi mulle mitte üks raas.

Loodan, et järgmine kord maale sõites pole koht täis pisikesi hiinlasi, kes läbi augu tulevad

Korralikule taksikoerale kombekohaselt on nina mullane

Lihtsalt üks väga hea modell…

Anathema - J’ai fait une promesse “Serenades” 

Wohoo, kell 6 alanud tööpäev edukalt läbitud….

Novembers Doom - The Pale Haunt Departure “The Pale Haunt Departure”

Kuna mul meeldib tihti õhtuti head animet vaadata (või olen ma lihtsalt nolifer :P), siis seekord sattus näppu Hayao Miyazaki “Tonari no Totoro”. Ja jälle tuleb tunnistada, et on tehtud väärt anime, mida soovitaks kõigile. On tehtud mõnusalt humoorikas ja ilus anime, kus pole sees seda tavalist lõpmatuseni nämmutatud hea ja kurja võitlust, vaid lihtsalt inimesed, oma murede ja rõõmudega. Kuna peategelasteks on lapsed, siis toob see mõnedki mälestused tagasi, kuigi nendest nagu pole eriti aega möödas :D.

Kokkuvõtvalt ilus anime, mis võlub oma lihtsa looga, kena animatsiooni ja mõnusa huumoriga + cute overload momendid (miskit ei saa vastu lõigule, kui Mei leiab Totoro :))

Panin jälle oma blogi üles, et oleks, kuhu midagi kirjutada, kui on tuju. Kuust piisas, et nagu puudust tunda, kuigi ma pole eriti kunagi siia kirjutanud. Eks ma nüüd katsun jätkata seda asja, et kui midagi huvitavat on kirjutada, siis satub see ka siia. Endast ma eriti ei taha kirjutada, midagi huvitavat poleks kah kirjutada. Kui keegi tõesti tahab teada, siis võib küsida, vastusest aru saamine on juba teine teema…

Mjah, suutsin unustada loo.

Flowing Tears - White Horses “Jade”

melt the snow in my lies
melt the magic in my eyes
what I m searching for
what I m living for

… I forgot…