Päike…
Lõpuks ometi sai peale pikki pilves päevi päikest näha. See tähendas seda, et peale 8 tundi töö juures nihelemist, saigi ometi kallike käe otsa haaratud ja esimest korda vanalinna uudistama mindud. Kuigi töötüdimusest tingitult ei saanud palju ringi jalutada, siis sellest vähesestki piisas, et tõdeda fakti: mul on veel pikk tee ees. Aga noh, nüüd tuleb reede õhtu ära oddata, siis saan natuke aimu asjast ja vaatab, mis edasi saab.
