Vault

Jälle üks hommik, kui tõused üles, vaatad aknast välja ja tormad poolpaljalt rõdule kaamera näpus

Juba 3,5 aastat ühe tegelase elu olnud sellel paberil, juhitud nende samade täringute poolt..

Eile sai päevalehest loetud pisikest artiklit filmi “Once” kohta. Kuigi ma eriti just romantilisi filme ei kipu vaatamama, siis selle kirjatäki alusel andsin filmile võimaluse ja ei pidanudki pettuma. Vaid 180,000 euro eest tehtud film võlub oma lihtuse ja tegelikkusega. Ei mingeid miljoni dollari võtteid ja happy ending, vaid tegelik elu. Enamus filmist on üles võetud käsikaameraga, lisaks paljud võtted kaugelt ja on kasutatud loomulikku valgust, kogu film oleks nagu dokumentaal kahe inimese elust.

Kõige suurem pluss filmi juures on muidgui muusika, mis on sulatatud filmi. Kuna mõlemad näitlejad on tegelikult rohkem muusikud kui näitlejad, siis laulud lauldakse filmis otse, mitte aga peale lauldud. Ja see lummav kitarrimuusika, mis tekitab tahtmise ise kitarr kätet haarata ja kuskil pargipingil mängida mängida ja veelkord mängida.

Soojalt soovitan seda filmi vaadta, kes tüdinent holliwoodi ühesugusest läbust.