Täna sai siis poodi minfuf ja ära ostetud üks vähestest põhjustest, miks ma sooja ilma ootan. Nüüd pean hakkama lootma, et lumi kiiremini ära sulaks ja see kivipuru teedelt minema koristatakse. /me võtab fööni välja ja vaatab kahtlase pilguga lume poole. Tänane ilm muidugi juba andis lootust, et kevad hakkab saabuma. Äkki on kuskil juba nii palju puhast pinda, et saaks üle pika pika aja esimesed sõiduproovid teha? Homme tuleb uurima minna.
Laupäev Tartus oli siis sisustatud kõigepealt Gruusia saatkonnas söömisega, nämm :). Sai end korralikult nii ümaraks söödud, et end üldse liikuma saada, tuli tunnikese kosuda ja siis kuidagi sealt minema komberdatud.
Edasises kultuuriprogrammis oli Garmarna, mis oli päris omapärane ja täitsa nauditad ning kuulatav. Naisvokaali arvatavasti taotluslikku rahulikkust vastukaalustasid teiste artistide möllamine. Huvitav, mis pill võis küll sellel mehel olla, mida ta elu eest väntas ja mis tegi päris imelikku häält. Ja kas tõesti Rootsis on kõik lood nii kurvad?
Kultuuriprogrammi lõpetas õhtu põhisündmus, ehk siis Metsatölli konsa. Üllatuseks kujunes see 2,5h tukaloopimiseks (kael annab siiamaani tunda). Viimase loo ajal muidugi olid mehed ise kah täitsa otsas, vaid tuikusid ja kähisesid. Aga kindlasti nõustun teistega, Töll on paremaks läinud, kui ta enne on olnud ja seda võrreldes vaid poole aastaga, kui neid esimest korda kuulsin. Nüüd tuleks veel leida netist pildid, kus osake Brigaadist koos möllab.
Pool pühapäeva möödus Tallinna poole liikudes ja teine pool Shalaya pool muuvinaidil, mille märksõnaks olid: Klassikalised komöödiad ja Stringi pannkoogid koos muraka-, ja maasikamoosiga ning jäätisega (nämm vol.2 :P).
Nädalavahetus sai jälle maal veedetud. Kuna selleks korraks laenasin ühe armsa digipeegli endale, siis 2 päeva oli ilusasti sisustatud väljas igasugu pudulojuseid jahtides. Kuna see oli esimene kord, kui ma sain korrlaikult digipeeglit näppida, siis üleminek oli parajalt segadust tekitav. Enne oli lihtsalt kasutusel 2 zoomimise nuppu ja päästik. Nüüd tuli juurde hunnik erinevaid mõisteid + MF :). Kahjuks oli ka ilm kogu aeg pileves :/.
Laupäeval sai isegi korraks autoga kaugemale sõidetud, et äkki kohtab mõnda looma, aga nagu alati, siis kui on võimalus, näed sa aint kitsi 400-500m kauguselt ja kõik :/. katsusin siis õnne Musträhniga, aga see oli jube arg, nii et päris mõnusalt sai mööda metsa teda taga aetud. Kahjuks oli 200mm toru liialt väike, et oleks saanud teha hea pildi, kuidas see rähn endale puusse pesa rajas. 20m on ikka liialt kauge, et saada ilus pilt ja sealt ligemale hiilides oli kuulda vaid tiibade plaginat ja linnu vihast häälitsust. Peale ebaõnnestumisi valisin siis natuke kergemad linnud, ehk siis linnapardid ja rasvatihased :D. Muidugi kõige parem modell oli ikkagi minu kass, kes võib lamada rahulikult tunde.
Kokkuvõtvalt oli täitsa mõnus midagi uut proovida. Vaatamata pilvisele ilmale ikkagi mõnusam, kui Tallinna müra ja “õhk”.
Pühapäeva õhtu sai veedetud Shalaya pool koos Stringi, BC ja Võsaga. Toimus siis jälle pühapäevane muuvinait. Filmideks juhtusid siis olema: Kiss Kiss Bang Bang, Chicken Little ja The Village. Filmide sisu ei hakka siin lahti seletama, kokkuvõtvalt nii filmid, kui ka seltskond olid super :). Ehk siis järgmine kord jälle (vihje Shalayale ;)) ja äkki keegi veel liitub?
Laupäeval toimus siis minu esimene WoD’i mäng. Gm’iks siis Aweron ja kaasmängijateks: Sprot, Mimic, String ja Acrata lubas kah liituda. Uue süsteemiga mängida on alguses suht segane, kuna eelnevad kogemused on aint d20 pealt. Aga suht ruttu harjub ära, aint nüüd tuleks endale hunniku d10 muretseda :P. Uus seltskond on päris mõnus vaheldus, kuna kõik teised mängud on mul lihtsalt samade inimestega. Tegelase jaoks oli alguse seiklus ikka päris segane, mingid ajusid söövad ussid, keset metsa asuv sõjaväeline kopleks, ringi lendavad maagid jne. Lõpuks suudeti veel meid pangaröövliteks teha, mine veel Pärnu jooma ja sõida bussiga tagasi :P.
Petsi sünnipäevale jõudsin ma suht hilja juba, ehk siis pidu hakkas vaikselt koomale tõmbuma, aga õnneks veel hetkel, et mul igav ei hakkaks ja saaks end veel mingisegi astmesse juua. Kokkuvõtlikult paras läbu, joomine, et muu juurde 
Pärast liikusid kõik Petsimaale, kus päev lõppes kõht kõveraks naermisega :).
Pühapäev möödus poole päevani magamiseni, ehk siis ajani, kunas ajurakud lõpetasid vastu kolu seina jooksmise ja ringmängude tegemise. Aga äratus oli õigel ajal, ehk siis täpselt nägime kiku võidu. Siis toimus üleüldine lebotamine War’i ja Petsiga. ETV kommentaatorid suudavad alles lolli möla ajada. Ülejäänud päevast võiks kokku võtta sõnadeg: diivan, suured kõrvaklapid ja muusika ehk siis ei mingit tahtmist midagi teha.
Reedel sai siis end Aweroni auto peale veetud ja Laiuse poole kihutatud. Minu algsest plaanist osaleda ainult lahingus ei jäänud midagi järele, kuna Vene spiooni rollitäitja oli puudu, siis sain selle osa endale.
Laupäev hommikul kell 8 paiku läksime siis kindlusesse, väljas -22 C külma, õnneks oli üles tehtud lõke, mis sooja andis. Vaatamata käredale pakasele, voolas rahvast aina juurde, kuni umbes 200 inimest kokku tuli. Kell 12 algaski kõik pihta. Kõigepealt siis väike rollimäng, milles võis mind märgata tegelemas mürgitamise ja tapmiskatsetega :P. Telekas oli minust näha vaid rohline keep…niipalju siis 15 sekundist kuulsusest. kahjuks ei näidatud minu ilusat suremist.
Ja siis algaski lahing, kõrvalt vaadates tundus asi päris võimas, kuigi inimesed ei pidan suremisest kinni, mis sa ikka tahad, kui adrenaliin möllab :). Kahjuks aint kasutati palju viskamiseks jääkuule, mis mõnele lõppes natuke halvasti, aga kõik jäid ellu.
Õhtul koju jõudes oli täitsa laip, ikkagi päev otsa -22 kuni -16 väljas olla väsitab päris mõnusasti, kuigi ilm oli ilus ja üritus osalemist väärt. järgmine aasta jälle, siis aint võiks soojem olla 
Täna (või juba eile, kuna blogimine õnnestus päeva vahetuse hetkle), sai mallt jälle Tallina ronitud, kuna kool hakkab pihta. Maal kogetud külmapühad olid täitsa mõnusad, kuigi eriti -29C juures õue ei meelitand.
Tallinna saabudes lülitasin läpaka sisse ja kohe kutsus Shalaya mind tema poole filmi “Nochnoy Dozor” vaatama. Kuna kodus ei viitsind passida ja Flake ning String olid kah minejad, olin kohe nõus. Shalaya pool oli lisaks veel BC.
Film iseenesest oli täitsa hea, eriti Vene kino kohta. Omamoodi ettekujutus valguse ja tumeda võitlusest läbi vampiirilaatsete inimeste. Muidugi vahepeal kiskus asi BR jutu poole, aga mis teha, kui 4 liiget koos :P.
Filmi jätku, ehk siis “Dnevnoy Dozor’i” vaatamine toimub homme, ehk siis teisipäeval, kell 18.45 Plazas, täpsemalt pöörduda Shalaya poole.
Täna õhtul sai natuke jalutatud ja õhtust kodulinna nauditud. Täitsa mõnul oli jalutada mööda lumiseid tänavaid, teed valgustamas vaid üksikud lambid. Ilm oli mõnusalt soe ja vaikselt langes lund taevast. Sai käidud mööda vanu kooliteid, mida kunagi sa iga päev kasutatud, nüüd kõik tundus nii erinev. Kunagi oli kõik nii tavaline, aga võib olla on selles süüdi talv ja jõulud. Sest kõik on nii mõnusalt vaikne ja rahulik, tänavad on auto ja inimtühjad, nii et polnud midagi segamas mind. Sain pea mõtetest tühjaks tehtud ja lihtsalt olemist nautida. Peaks tihedamalt õhtuti välja minema, sest Tallinnas ei saa kunagi sellist tunnet kätte.
Eelmine nädalavahetus oli täitsa mõnus üle pika aja. Kõik algas reedel, kui sai Tartu põrutatud, et seal inimestega kokku saada ja Brigaadi liikmeid näha. Õhtu veetsin kõigepealt Flake’i juures, kuhu kõik kogunesid. Edasi liikusin Pagana pool. Hommiku võisin avatuks lugeda kell 5, kuna sel hetkel tuli oma laevukesed DG’s teele saata (I’m a nolifer, you know :P). Hommikusöögi, mis kellaajaliselt sobis rohkem lõunaks juba, sõin Beijing’is. Toit oli tõesti maitsev. Peale söömist ja teiste ootamist asusimegi teele mängukohta.
Mäng oli iseenesest pärsi lõbus, seltkond oli IG korralikult segane. Kuna minu char eriti just oma põhiülesandega ei tegelenud ja rahvaski vahepeal kuhugi kadus, siis jätkasin ma rõõmsalt õlle rüüpamist ja sõbrunemist külajoodikuga kõrtsis. Kahjuks sai mu joomakaaslane surma. Aga muidu jaäin rahule ja saun oli vägev.
Peale larpi toumus üleüldine läbu, sai jälle korralikult tukka loobitud, nii et kael veel siiamaani valus.
Pühapäev mööduski üleüldise out of power tundega.
